FOTOJÄÄDVUSTUSED TOIMUNUD SÜNDMUSTEST
9. veebruar, karge, päikseline pühapäev. Kes soovis, käis Pitka matkal, kes käis kirikus Eduard von Gebhardti autoportree õnnistusel, lõpuks jõudsid ka Karinu külamajja Vahuküla näiteringi etendusele. Järva maanaiste ühendus pidas 2025 aasta esimest kohtumist, mida võimendas naaberküla kohalik kriminaalne lugu. Loo autor, Anne Adramus kirjutab elust enesest humoristlikus võtmes.
Ilus, sündmusterohke päev. Järgmiste kohtumisteni!
Tänan armsaid, tublisid laadamüüjaid, tarmukaid ostjaid ja andekat pillimeest! 15. korda nägi Karinu külamaja oma saalis laadalisi jõulukuul toimetamas. Värviküllaste mustritega kudumeid, nutikaid heegeldatuid mänguasju, suures valikus vanast-uus õmblustöid, hoidiseid jõululauale, vorsti-sinki. Aitäh kõigile uudistajatele, ostjatele ja suurpere annetuskoti täitjatele! Seekord läks kingikott perekond Puuderile Järva-Jaani alevisse.
Rahulikku jõuluootust, tervist ja rahu hinge!
Järva maanaiste ühenduse ja Karinu külaselts KARAME nimel Aime Kallandi
Esimesel oktoobril oli Järva maanaistel harukordne võimalus külastada Avinurmes, Maetsma küla MTÜ Nurmetuled tegusaid prouasid.
Muinsuskaitse raames on tegevused koondunud katusteema „Elav pärand“ alla. Kuna tänavune aasta on linateemaline, pakkusime endid neile linakitkumistalgule õpipoisteks.
Paljud meist ei olnud mitte kunagi linapõldu lähedalt näinudki. Nüüd saime tööga sõbraks, enamgi veel,
meie 13 liikmelisele seltsonnale töö lausa meeldis.
Kitkusime esimesed linapeotäied valmis , sidusime nad kokku ja köidetud peod asetasime hakkidesse. Hakki pandud linapeod olid nagu väikesed nukukesed linapõllul.
Töö tehtud, järgnes maitsev lõunasöök, erilist tähelepanu pälvis vana talurahva iidse retsepti järgi keedetud õunasupp. Tänutäheks jagati igale osalejale pakike toortatart koos retseptiga.
Täname südamest MTÜ Nurmetuled eestvedajat, Küllike Pärna, taluperenaist Maiet, kelle põllul lina kasvas.
Olge tänatud, kallid maanaised ja meie kaaslased, kes selle „hullusega“ kaasa tulid ja tööd teha lustisid!
P.S. Teadmiseks kõigile! Oktoober on rahvusvaheline maanaistepäeva kuu!
Maanaiste ühenduse eestvedaja, Aime Kallandi
Heinakuu 26 kuupäeva hommikul kogunes seltskond Järvamaa maanaiste ühenduse liikmeid Koeru kultuurimaja juurde, et alustada sõitu naabermaakonda Jõgevale, külla Jõgeva maanaistele.
Reis toimus naabrinaiste tegevuse tutvumise ja sõprussidemete süvendamise eesmärgil.
Esimene peatus oli Siimustis, kus iga soovija sai vajaliku ja kauni keraamilise savinõu osta.
Lühikese peatuse järel jätkus sõit Härjanurme kalakasvatuse tallu. Kohvimaja ees ootasid meid juba Jõgevamaa maanaised ja kalakasvatuse talu perenaine. Uudistamist jätkus küllaga.
Bioloogiharidusega endine õpetaja, praegune talu perenaine, tegi ringreisi kalakasvatusest ja
andis ülevaate 27 aastat tegutsenud talu tegevusest, kalakasvatuse probleemidest, kaladel esinevatest haigustest. Huvitav oli teada saada, et kalad ei löö sulpsu mitte õhust haaratava putuka järele, vaid soomustele kogunenud soovimatutest kahjuritest vabanemiseks vastu veepinda plaksates. Rõõmustav oli kuulda, et toimub järjepidevus, perepoeg jätkab talus kalakasvatustööd.
Ühises lõunalauas tutvustati vastastikku maanaiste huvitavaid ettevõtmisi ja murekohti.
Huvitavat ja kasulikku kokkusaamist jäävad jõgevalastele meenutama järvakate kruusid, mille peal logo,
veebilehe aadress ja fotod. Tagasiteel külastati Põltsamaa lossi, kiiremad jõudsid läbi põigata Meie kauplusest. Minutilise täpsusega oli reisiseltskond kohal ja sõit võis jätkuda Põltsamaa roosiaeda, et panna päevale punkt, pakkuda silmailu ja teha traditsiooniks saanud ühispilt albumisse.
Päev õnnestus igati, oli reisiseltskonna ühine arvamus.
Täname Järva valda toetuse ja Kiiker OÜ transporditeenuse eest!
Evi Treimann, JMÜ juhatuse liige
Koigi Kultuuriseltsi näiteringi etendus. Ilm imeline, tuulevaikne, lipu lehvimine vaevumärgatav. Koigi näiteringi rahvas, te ikka üllatate! Kui palju dekoratsioone, mida oli vaja kiirelt üles panna, minuti pealt klappis kõik ja etendus võis alata. Aitäh, teile, näiteringi vanad ja uued olijad, teie võrratu juhendaja Ene Puhmaste! Kui on Ene, Hugo ja näiteringi inimesed, ei siis me lauluta jää!
Tähistasime 14.mail emadepäeva, tunnustasime Järvamaa aasta ema 2023 nominente: Ulvi Meikupi, Aili Kirsimetsa ja Margit Selget. Rõõm sisukast pühapäevast, inimestest ja rahulikust taevast me kohal.
4. märtsil 2023 esines Karinu külamajas väikese Vahuküla tuntud näitering uue looga “Jänes Jette metsaseiklus”. Peategelase, 10 aastase tütarlapse Sofia Liselli jänku Jette mure pani igas eas vaataja kaasa elama.
Suurepärane etendus! Aitäh autor, stsenarist ja lavastaja, Anne Adramus! Näiteringile tuhat tänu, uute kohtumisteni!
Üllatuskülaline, Arlet Palmiste nägi konkurente peale kasvamas, sõbralikus kriitikas on edasiviiv jõud.
Vaatajaid, esinejaid sai kokku 35 inimest. Head teatrikuud!
2. veebruaril 2023 aastal kohtusid Karinu külamajas Järva- ja Viljandimaalt riigikokku kandideerivate erakondade esinumbrid valijatega. Kesk Eestit asuvas Karinu külas, kus pole enam kooli, kauplust ega raamatukogu.
Päev õnnestus, tänu kohale saabunud Isamaa-, Ekre-, Sotside-, Kesk-, EE200 esindajatele, moderaator Silva Anspalile, külamaja perenaistele Margit Selgele, Hille Nugisele ning külaseltsi esimehele Aivar Murumaale. Täname lähedalt ja kaugelt kokku tulnud 36 kuulajat.
Jõululaadal oli uusi müüjaid, tore oli armsaid sõpru kohata.
Meile, maanaistele tuli ilus saadetis Lõuna-Eestist kunstnik Tiina Ojastelt. Otsustasime koos, et selle peab saama naine, kes on alati meie jaoks olemas, kes võtab rohkemaarvuliselt ettevõtmistest osa.
Selle kingituse omanikuks sai Ulvi Meikup! Palju õnne, Ulvi!
Annetuspaki andsime üle Karinu külas elavale Ardi ja Aivi Selge suurperele, kus oodati 11 beebit.
Järva maanaiste ühenduse ja Karinu külaselts KARAME inimeste ühise perepäeva võib kokku võtta sõnadega: „Jällenägemise rõõm oli suur!“
Tänusõnad kuuluvad kõigile 50 osavõtjale: 11´le Koigi Kultuuriseltsi esinejale Jaanilill, estraadiring Merve´le, päeva- ja tantsujuhile Klarika Lussmann´ile, Pille-Riinile ja Olevile ning meie 38´le seltsi liikmele!
Eriline tänu Mirtel Rosinale, särasilmsele tantsuneiule, vanaema Marju silmarõõmule!
Pidasime meeles Järvamaa aasta ema kandidaate – Ulvi Meikupit ja Aili Kirsimetsa.
Värskele 9 kordsele vanaemale Margit Selgele lillekimbuke.
Ilus pidu oli!
27. märtsil 2022 oli Karinu külamaja saal kaminasoe, rahvast palju, Vahuküla näiteringi etendus hoogne ja humoorikas. Mis kõige olulisem, annetusi Ukraina pagulastele kogunes palju – 195 eurot!
Ainult suur heameel meie inimeste helduse üle.
Naiskodukaitse liikmed Maret Kool ja Helena Aare toimetavad annetuse abivajajateni.
2020 aasta toimunud XII jõululaat oli hõredavõitu,
kuid tublid müüjad tõid välja oma parimad kaubad. Meedia on rahva ära hirmutanud. Kahju.
Soovin kõigile laadalistele ja koju jäänutele tervislikke jõule, vähem paanikat ning hoiame kokku.
Täname lahkeid laadalisi, kes annetasid suurpere toetuseks kaupa. Suur tänu pillimees Hugole meeleoluliste lugude eest. Hugo Kink tõmbas loosi kolme suurpere vahel, kes ei olnud veel pakke saanud, perekond Pilv´ele Järva-Jaanist. Pakk on perele kätte toimetatud.
Pakis leidus kudumeid: labakuid, sokke; piparkoogitaigent, pohlamoosi ja suitsuvorsti 5-6 latti.
Teiega, kallid maanaised, võib iga kell, iga ilmaga reisile sõita! 10 aastat on seda tõestanud – ei virinaid, hea kellatundmine, üksteisest hoolimine, teistega arvestamine, parimad Järva maanaised oma kaaslastega!
Olustvere mõis. Ilm oli ilus, vastuvõtt Olustvere leivakojas hubane ja soe. Mõisa juhataja, Tiina Randaru viis meie grupi tutvuma erinevate kodadega. Eestis leiduvate lindude topised olid nii tõesed ja loomutruud. Varjualuses ootas rehepeksumasin esimesi vihkusid. Klaasi- ja keraamikakojas nägime vitriinis ahhetamapanevaid iludusi.
Mõisa perenaine tutvustas soovijatele mõisa välist- ja siseilu. Leivakojas pakutava maitsva lõuna eest suur tänu! Viljandi MTÜ Seltsiks Sinule esinaise Vally-Reet ettekanne seltsilise teenuse pakkumisest, mis lühidalt öeldes on eakate omavahelise individuaalse suhtlemise ja kogukonda kaasamise ning iseseisva toimetuleku parandamiseks loodud teenusest pani nii mõnegi mõtlema. Jälgisime söödavate õite maailma valmimist! Jätame meelde, oli huvitav!
Annika Veidenberg, endine Pajumäe talu perenaine, kinkis poja talu toodangut. Täname!
Nõrga aiandustalu. Nii lihtne, kodune õhkkond ootas meid ees! Taimede kooslus sobitatud oma kohta, ei mingit üleliigset kunstlikku ilustust! Nautisime perenaise, Krista Kuke kätetööd. Aitäh perenaisele vastuvõtu eest! Paljud taimed rändasid Järvamaa kodudesse.
Täname bussijuhti kannatlikkuse ja turvalise sõidu eest!
Aitäh Merike Urbanusele soolase külakosti valmistamisel!
Kadrile Viljandist ja Ellenile Olustverest, ilma teieta me poleks seda reisi ette võtnud!
Meiega tegid sõidu vapralt kaasa Valve ja Erika, kõige pikaealisemad, vaprad daamid!
Järgmiste kohtumiste ja väljasõitudeni – Aime Kallandi!
Von Tollide kabel, kauge pilguheit Udeva mõisale, Norra allikajärv, Norra mõis, Valtri kaev, Oostriku allikas, värviallikad, purskav allikas oma puhkekohaga. Liusvere, Rõhu, Nahkanuia, Ervita külad, Ervita mõis, Väinjärv, Santovi küla, Metsanurga talu.
Laupäevane ringsõit õnnestus tänu Koeru Kultuurimajale, perekond Ilvestele, bussifirmale ja toredatele Järva maanaistele oma kaaslastega. Püsime terved!
Järva maanaiste ühendus on maakondlik organisatsioon, kuhu kuuluvad Järva valla ja Paide linna piirkonna daamid. Seekord tähistasime 6. korda Eesti Vabariigi aastapäeva Annas, võõrustajaks Anna Vaba Aja Maja, tänusõnad stiilse kujunduse ja külalislahkuse eest Signe Roosile.
Pidulik koosviibimine algas hümniga, meeleolukate lauludega esines ilusa kõlaga Tarbja naisansambel.
Sirvisime vanu Järva Teatajaid aastast 1930 – 1944, kus kajastati innukalt Järva maanaiste toimetamisi.
Peolaua katsime, nagu tavaks saanud, ühiselt, samuti kõlas tavapäraselt ühislaul.
Pidulikku koosviibimist jääb meenutama ühispilt.
Meeleolukat Eesti Vabariigi 102 aastapäeva!
Järva maanaiste ühenduse nimel, Aime Kallandi
Ühe väikese koha traditsiooniline jõululaat on saanud ajalooks, XI korda. Aitäh, head müüjad, külastajad, suur tänu Koeru Kanarbik lauljatele ja juhendajale, Anne Pindrele! Laadaliste südamesoojusega täidetud kingikoti võttis vastu Karinul elav Aivi ja Ardi Selge 10 lapselise pere vanim peretütar Piret. Aitäh kõigile, häid saabuvaid jõule!
Leivapäev, võiteopäev – Ise tehtud, hästi tehtud! Nii puhtaks pestud võid pole ma ammu näinud, mis me räägime, võimeister tunneb oma tööd! Tervitused toredale prouale! Palav leib, äsja valminud või ja külm piim – mida sa hing veel tahad! Hea on olla maanaine!
Päeva põnevaim osa – Maanaiste Hing nr 3 valimine
Auhinnalised kohad jaotusid Ulvi Meikupile ja Marika Joale, ülekaaluka häältega võitis Aili Kirsimets.
Maanaiste Hing nimetusega käib kaasas kaaslaste austus ja sõlg, mida võib uhkusega kanda selleks sobival üritusel.
Varasemad Hinge nimetuse saajad on Evi Treimann ja Aime Kallandi
Tublid ja asjalikud tegijad, kiitus teile!
Aime Kallandi
Suurepärane Sargvere Keskuse ja maanaistevaheline koostöö!
Merje juhendamisel said pikapeale valmis kreemid, mida tuli apteekritäpsusega kaaluda, piisavalt kaua loksutada. Huuleläigetega läks aega tunduvalt vähem, aga kuidas ruum lõhnas! Aitäh Merjele abi ja Ailile, mõtte algatajale.
Valisime kolmanda Maanaiste Hing kandidaadid:
1. Aili Kirsimets
2. Ulvi Meikup
3. Marika Joa
Salajane hääletamine ja Maanaiste Hing nr 3 väljakuulutamine toimub:
3. oktoobril, rahvusvahelisel maanaiste päeval Jürimardi talus.
Ilusal, selle aasta viimasel suvepäeval kohtusid Koeru Vao seltsimajas Koigi Kultuuriseltsi ja Vahuküla näiteringid. Publikut oli rohkelt, avatud oli kohvik hõrgutistega, Järva maanaistel käsitöönäitusmüük, külavanem tervitas ja puha…
A. Paluoja “Tõrre talu kosilased”, lavastaja Ene Puhmaste
Anne Adramus “Luuleõhtu Klaara juures”, lavastaja autor
Pildistanud Vello Kallandi
Järva maanaised tuulutasid omi käsitöid, huvilisi jätkus.
Kohvik Katre ja Andrese ettevõtmisel said palju kiita ja tänusõnu.
Alustasime reisi Leppneemest, tunnike sõitu merel ja maabusime Kelnase sadamas.
Tervitusnaps sadamakuuris. Väike pits Põhjaranna Napsu + peale ampsuks hapukurk.
PõhjarannaNaps on kuldjuurest tehtud rannarahva jook, mis ravib merehaigust ja ergutab töö- ja suguvõimet.
Meeleolukas kastiauto ekskursioon koos giidiga, sõitsime kahe autoga, ühe auto mark oli GAZ- 21.
Suundusime mööda saare peateed, mis on 7 km, idaotsa küla poole. Esimene peatus oli kooli- ja rahvamaja juures. Kooliga ühe katuse all on veel postkontor ja raamatukogu. Saarel on alalisi elanike 70, rahvamajas tegevus käib.
Auto kastis lõbusalt rappudes ja giidi kuulates jõudsime väikese puust kiriku juurde. Kiriku ehitamise ajal oli saare valdaja mõisnik ja konsul Edmund Girard De Soucantion (keda rahvas kutsus Suka Antoniks), kes kinkis kirikuehitamiseks 60 rubla. Selle raha eest soetati kirikule orel. Kiriku seinal on tänaseni DeSougantion’te perekonna vapp. Küsimus kirikus giidilt: “Mis asi on tukukott?”
Meie sõit jätkus idaotsa, küla lõpu poole kus asub kalmistu “Eesti Rand”. Kalalaev “Eestirand” , mida kasutati ka kaubalaevana, transportis Eestist Kroonlinna 1941. aastal nõukogude armeesse mobiliseerituid (~3500 inimest).
Keri saare juures saksa pommituslennukitelt kaks tabamust saanud laev juhiti kapteni poolt madalikule.
Kelnase sadamas ootas meid lõunasöök. Pärast kehakinnitust vaba aja täiteks toimus jalutuskäik tänavatel kus on säilinud iidsed raudkiviaiad ja saare vanimad talukohad, mis andsid aimu küla sajanditetagusest iidsest asustusest.
Tänud , kallid reisikaaslased, et koos sellel väikesel saarel olime , tundes aegade hõngu koos ja igaüks eraldi.
Täname reisi organiseerijaid ja KIIKER-it. Parimat soovides Esta Sarv
Järva maainaistel oli külas Age Hallen, akupressuuri spetsialist Järva vallast.
Age on õppinud Hiina meditsiini dr Udo Ufferti ja veel mitme nimeka spetsialisti käe all. Täiendanud end Londonis.
Hiina meditsiini võti on tasakaalustamine, kui organismis on midagi palju, tekib energia seiskumine. Tuli-vesi, kuum-külm, neerutuli soojendab südant, süda jahutab neerutuld, jne. Tähtsal kohal on toitumine, oma mustri leidmine, valuaistingud, samuti uni. Hiina meditsiinis jälgitakse inimese keelt, pulssi, üldist enesetunnet.
Nägime nõelte panekute põhimõtteid, esimesed kliendid said oma valudest lahti.
Taimeravi. Raviteede komponendid on tellitud otse Hiinast, teesegud koostab ja segab Age ise vastavalt inimese vajadusele.
Osalejad said oma küsimustele kohe vastused. Täname huvipakkuva teema eest Age Hallenit!
Kadrid! Kuna oli kadripäev, laulsid ukse taga külmetavatest varastest kadrid! Kui ilus kadripere – vana Kadri, hulga laste, isegi kadrititt kaasas! Neil oli palju mõistatusi, nii mitmeidki ei osanud me ära arvata, väga nutikad teised.
Kui palju laulumänge nad oskasid. Meie maanaiste Kadri rääkis oma loo.
Üks äraütlemata ilus kadripäev sai Vaol teoks!
Aitäh, Sigrid Saar, Vao lasteaiast! Heldet jõuluvana ja kaunist jõuluaega!
Kirja pani Aime Kallandi
Rahvusvahelist maanaistepäeva pidasime hoopis isemoodi – nukuteatri etendusega! Karinu külamajas mängis üks tore nukunäitlejate paar, Lully ja Harry Gustavsonid etendust vaesest, kuid heasüdamlikust vaeslapsest ning rikkast, kasuahnest talutütrest ja vanapaganapoistest. Mõni lapseke ehmus korraks ära, kuid sai kiirelt julguse tagasi. Multifilmide kõrval oli etendus südamlik ja headus võitis kurja.
Nagu võluväel sai toolide ridade asemele pikk kaetud laud, nagu maanaiste kokkusaamistel kombeks ja võisime tähistada rahvusvahelist maanaiste päeva. Kui hea oli vaadata, kuidas kolm põlvkonda nautisid koosolemist. Lapsed said joosta, emad muljeid vahetada, vanaemad jutustada – kõik tundsid endid hästi ja päev oli igati korda läinud. Näitlejad tänulikud sooja vastuvõtu eest.
Tore pühapäev, see maanaiste päev.
Kirja pani Aime Kallandi
30. septembril 2018 tähistasime mihklipäeva – suviste õuetööde lõppu, pidude ja kosjas käimise aega. Tore oli kohtuda oma sõpradega pika laua taga, rääkida oma tegemistest, uutest plaanidest.
Koigi näitering mängis omas headuses vahvaid etendusi suure lustiga, rahvas nautis lustlikke lugusid ja elas kaasa sulasetüdrukutele. Suurepärased etendused, tublid osatäitjad, kiitus juhendaja Ene Puhmastele! Näiteringi esinemisi saadavad alati laulud ja pillilood, jälle vaatame tänuga Ene ja ta kaasa Hugo poole, sellised olid vanasti külapeod.
Siis kõik lauda istusid… meie perenaiste valmistatud hõrgutisi maitsma. Meil on väga head küpsetajad!
Tänu Enele ja Hugole võimalus laulda südamest ühislaule. Aitäh teile!
Kirja pani Aime Kallandi
Järva maanaistel on saanud heaks tavaks sõita külla teise piirkonna maanaistele. Oleme käinud Mulgi-, Ida-Viru maanaiste toimetamisi vaatamas, kogemusi ammutamas. Selle aasta suvelõpu reis viis meid Peipsiveere Vara Maanaiste Seltsiga kohtuma. Kes ütles, et tutvused ei loe, siingi saime suuna Ülle Jäägerilt kätte, edasi oli juba tehniline pool. Kuna oleme maakondlik, mitte ühe valla mittetulundus ühendus, jäime KOP-i taotluse toetusest ilma, aga sõita tahtmine suur, ei tekkinud küsimustki – kõik olid sõidu poolt! Meie kauaaegne bussifirma Kiiker on alati nõus vastu tulema ja andma meile just hetkel vajamineva suurusega bussi. Siinkohal tänusõnad Rein Keremile!
Kui 8. septembri hommikupoole Vara mõisapargi Loodusmaja juurde jõudsime, ootasid vastuvõtjad meid avasüli!
Kõik meie 36 inimest said terekätt ja abivallavanem Väino Kivirüüt tervitas meid, kui ammuseid tuttavaid. Ta leidis meie jaoks aega, siit on nii mõnelgi vallavanemal õppida.
Vara maanaistel on tasuta kasutada nn renoveeritud loodusmaja, kui ka kogukonnakeskuses mugavad ruumid käsitöö tegemiseks ja koosviibimiseks. Vestlesime mõnusa kohvilaua ääres tunnikese, teise tunni laulsid noored talendid Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk vanavanemate päevale pühendatud kontserdil. Tõeline üllatus – millised andekad noormehed! Neid näeme veel edaspidigi filmilinal ja Vanemuise laval, jätke nimed: Mikk Kaasik ja Kaspar Kiisk meelde!
Peipsiääres elab kaks rahvust: eestlased ja venelased ning kolm kultuuri – eesti talupoja, vene vanausuliste, kui ka väärika baltisakslaste oma.
Meie reis jätkus Varnja suunas, külastasime palvelat, kus tädi Zoja rääkis põhjalikult vanausuliste pikast ajaloost. Varnja palvela on rajatud soisele maa-alale, mis kindlustati palkide ja okstega. Vanausulised ei tunnista reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide eelset pühakirja ja lauluraamatut. Jumalateenistustel lauldav koorilaul on ühehäälne, kasutatakse spetsiaalset arhailist noodikirja. Ristimine vanausuliste moodi toimub ristitava kolmekordse üleni vette kastmisega. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvelale iseloomulikud ikoonid ja värvilised laemaalingud kaunistasid väikest usutemplit.
Sõitsime läbi pika ja kitsa Kasepää külatänava, mille väravates pakuti müügiks sibulavanikuid. Sibulate ostmiseni jõudsime Kostja sibulatalus. Kõrged peenrad, sibulapirukad, samovaritee ja palju, palju sibulaid. Peremees Konstatin, äsja Peterburi põllumajandusülikooli lõpetanud magistrikraadiga mees, jutustas lahkelt pisarakiskujate kasvatusest, jagas nippe. Pedagoogist abikaasa pakkus pirukaid ja kõik soovijad said osta suuri säilitus- või seemnesibulaid.
Muinasjutuline renoveeritud Alatskivi loss võttis meid vastu oma stoilise rahu ja väärikusega.
Giidi saatel saime kuulda – näha ja jalutada saalides ning keldrikorruselgi. Seda ilu peab ise nägema.
Hiline lõuna hubases Kivi kõrtsis, meie lillekorv Juhan Liivi hauakivi ette jäi tänutäheks kõigile tuntud luulesalmide eest. Meie Rein Sandergi on 1986 a pälvinud Juhan Liivi luuleauhinna.
Täname bussijuht Andres Kiigemägi sujuva sõidu eest! Fotograaf Peetrile kiitus!
Järva maanaiste nimel, Aime Kallandi
Me olime juba 2013 aastal seebi keetmise õpitoas osalenud ja need seebidki liistakuks kulunud.
Seebiteol Karinu külamajas kasutasime sulatatud searasva, külmpressõli, pehmet või allikavett, seebikivi ja tõrva.
Seebi keetmise esimene reegel – järgi retsepti protsente! Üldrasvast (rasv ja õli koos) 38% vett, 14% naatriumhüdroksiidi e seebikivi. Üldkogusest 10% muid lisandeid, meie kasutasime tõrva.
Teine reegel – täida ohutusnõudeid, kanna kaitseprille, kindaid!
Huvilisi tuli kohale Koerust, Võhmutalt, Sargverest, Agerist, Järva-Jaanist, Pärnust ja Tallinnast ja Karinult, kokku 14 prouat.
Töö sujus kiirelt ja abikäsi jätkus, kahe tunniga saime omad seebid valmis! Kohvilauas rääkis igaüks, millega tegeleb või mida ta hästi oskab, mis meeldib.
Aitäh, teile Triin, Aili, Diana, Merike, Kerli, Daive, Helju, Ines, Ede, Reet, Milvi, Viivi, Valve ja Katre!
Kirja pani Aime Kallandi
Tarvastu Käsitöökoja pere koos raamatukogu ja muuseumiga kutsus Järva maanaiste ühenduse liikmeid endale külla. Külastasime lisaks käsitöökojale Lusika Turismitalu, Murese mahe- ja lambakasvatustalu ning Risttee talu taimeaeda.
Siin mõned arvamused:
Lusika Turismitalu. Ümbrus, aed, veesilmad, ojake, mis seal voolas olid viimase peal. See ei tule muidu. Selleks on vaja palju raha, tööd ja vaeva. Ongi elutöö. Kõik on läbi mõeldud. Mul on kahju, et jätsin lille ostmata.
Tarvastu Käsitöökoda– hubane, hea aura, vahvad naised. Eriti see naine, kes kirjutas luuleraamatu mulgi murdes lastele- mul on raamat kodus. Ta pani mulgimaa murrakut, kui tutvustav . Vahva. Need savikausid, kust pakuti lihtsat ja nii maitsvat toitu.
Tarvastu Raamatukogu. Meeldisid väga aknamaalid – väga vinged. Raamatukogus mööbel. Hubane ja tänapäevane.
Lambakasvatustalu. Konserv oli hea. Tubli lambakasvataja. Kuidas ta küll suudab kõigega toime tulla?
Mulle meeldib veel Nikolai Baturini ütlus:
„KUI MIA TÕUSU VARVASTE PÄÄLE- NÄE MIA KAUGESE TARVASTU PÄÄLE“ Malle, Tervitustega Vaolt
Üllatas nii südamlik vastuvõtt Käsitöökojas, mitu noort inimest, keda igalpool pole. Positiivne õhkkond ja üksteise toetamine. Ja Käsitöökoja hoone teise korruse tööruum oli super! Sellises ruumis käiks iga päev! Ja valla toetus, mida peab ka kiitma! Veel meeldib mulle mulgi murde elushoidmine. Olen kuulanud Vikerraadiost Mulgi Uudiseid, nüüd oli nii tore kohata neid inimesi nö elusast peast ja otse sündmuskohal. Ostsin mälestuseks luuleraamatu. Nii armas mälestus. Teiseks üllatavaks kohaks oli Lusika talu. Uskumatu, kui tublisid ja töökaid inimesi on Eestimaa peal. Selline ilus ümbrus, vetevulin, linnulaul ja konnade krooksumine…kui see ei oleks paastulaagriks mõeldud, siis tahaks sinna paradiisi tagasi! Aili Koerust
Risttee talu taimeaia moto: TAIMEDES PEITUB NII ILU KUI VÕLU … SEE JUST ONGI TÕELINE ELU
Loodis asuv talu paistis silma oma lihtsuse ja nutika istikute – taimede paigutusega, soovijad said osta põnevaid taimi.
Kiiker OÜ firmale tänu mugava bussireisi eest!
Kirja pani Aime Metsla külast
Esmalt täname Marikat perega ja teid, kallid liikumispäevast osavõtjad, kordaläinud päeva eest!
Ailile perega suur tänu, neil oli lausa 5 inimest! Kokku osales 18 matkajat.
Rohevahetus toimis, heategevusmüük edukas tänu pakkujale Marikale!
Kirja pani Aime Kallandi
Järva maanaised said kokku Sargvere mõisas üldkoosolekul, kus kuulasid 2016 aasta tegevusaruannet, mis hinnati enamushäältega “heaks”.
Paastumaarjapäeva heade soovide lindid kinnitasime iidse tamme okstele sõnadega: “
“Silmad selgeks, jalad kergeks, näpud virgeks, tarkust pähe, head sõnad suhu!”
Kirja pani Aime Kallandi
Järva maanaiste ühenduse liikmed said kokku 19. veebruari päeval Anna Vaba Aja Majas, kus meenutasid Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva eel eestlust ja eestlasi üle maailma.
Täname Lea Heinastet, rääkimast usust, kirikust ja tavadest.
Kiidusõnad vastuvõtjatele – Marika Joale ja Elle Näppole, viimase käte alt valminud rukkililled rõõmustasid silma ja hinge!
Aime Kallandi, Järva maanaiste ühendus
Ema, laps, armsam ja lapike maad,
millest pärit su enese elulaad,
mille peal maised mõtted,
mille all maised luud…
Sinu küljes on homsed küsijad suud.
Sa vastad ja vastutad, seni kui saad
hoida ema, last, armsamat, lapikest maad,
mis on pealtnäha pisike maailmalõik.
Kuid selle pealt näha on maailmas kõik!
Kena päikseline pühapäev. Jalutasime õites mõisa pargis. Sargvere mõisa trepil tegime Järvamaa maanaistega ühise pildi. Evi rääkis Mihklipäeva tavadest ja kommetest. Võistkonnad pingutasid kartuli noppimisel, keldrisse hoiule panemisel, kuuma muna hoidmisel ja patside punumisel.
Meie Evist on tore lugu oktoobrikuu ajakirjas “Tiiu”. Ansambel Meelespea laulud köitsid kõiki, laulsime koos ja lõime tantsu. Jõime kohvi, maitsesime kaasa toodud küpsetisi. Osadel naistel olid seljas rahvarõivad, mis tegid päeva veelgi pidulikumaks. Tuhat tänu korraldajatele!
Täname Paide valla piirkonna naisi kordaläinud mihklipäeva eest! Tänud Saimile vastuvõtu eest hubases Sargvere mõisas. Meid oli oodatud!
Ansambel “Meelespea” koos võrratu muusiku Eve Marjakiga, aitäh!
Oktoobrikuises ajakirjas “Tiiu” särab meie kuldsuu ja maasool Evi Treimann! Meil on Sinu üle hea meel!
Kirja pani Aime Kallandi
Meid huvitas Harjumaa külaelu. Esmalt tutvusime Harju maakonna külaelu Ääsmäe külaplatsil- ja seejärel Ääsmäe ja Saue valla külaeluga hõrgu hommikukohvi ja piruka, koogiga.
Paldiskis külastasime Pakri tuletorni, nägime tõelist Paldiski ajaloo südant – Peetri Tolli tavernit,
sõime pika laua taga maitsva lõuna. Piki mereranda sõites jõudsime Lohusalu MTÜ Kase käsitöö – muuseumitoa – näitust vaatama, samas asus väike pood, kus müüdi nii käsitööd, kui vanavara.
Keila-Joa mõisas oli kohe-kohe algamas pulmatseremoonia, sestap imetlesime tunni-pooleteise jooksul lossi ümbrust, kuulasime giidi sisukat tutvustust Keile-Joa ajaloost.
Ka siin tulevad tänud öelda giid Annelile, ilmlõpmata laheda jutu eest terve ringreisi vältel!
Kirja pani Aime Kallandi
Sirutasime jalgu tassi kohvi taga Valaste kohvikus, sõitsime kargesse Kohtla kaevandusmuuseumi vagunettides maa-alust elu giidi saatel uudistama, külastasime imeilusat, puhast ja lillederüüs Narva linna, osad meist jõudsid Narva Hermanni linnuse tornigi ronida, kustumatu mulje jättis Toila Oru lossipark. Lõpuks kohtumine ettevõtlike Ida-Viru maanaiste Ester Gabrieli ja Maie Paasiga rannakohvikus, mida juhib samuti maanaine! Ida-Virus on hakkajaid maanaisi, kellelt tasub šnitti võtta.
Pikk, palav päev jõudis õnnelikult lõpule, muljeid palju. Siinkohal tänusõnad Aili Kirsimetsale ja tulevasele giidile Kajale! Kiikeri firmale kiitus tipp-topp sõidu eest!
Kirja pani Aime Kallandi
“Inimeses on alati midagi peidus. Paksu koorekihi all. Vahest on tunne, et oled nagu paksu koorega haab. Sees on pehme puusüda, kergesti voolitav ja tahutav, peal kaitsev paks koor, mis jätab mulje, et oled ligipääsmatu. See on talvine mulje. Aga võta näpust, kui kevadel tulevad lehed külge, siis nende habras värin annab märku igast tundevärinast.”
Nii algavad Metsamoor Inge Karjuse retseptid hingele. 10 aprillil ootasid 32 kuulajat Koeru valla Vao Seltsimajas Inge Karjuselt häid retsepte valutegevale hädale nii endale, sõbrale. Kohvitassid jäid poolikuks, maitsavad saiad seisma, sest Irje raputas meid oma loenguga korralikult läbi.
Alates kurnatud maapinnast, lõhutud piimarasva molekulidest, piima juues areneb kont, mitte aju, sojauba on naissuguhormooni allikas, jne, jne.
Parimad loodusliku happe allikad, mis puhastavad raku membraane on sõstrad, astelpaju, pihlakad. Toiduallergia tekib fermentide puudusest, aitab naturaalne õunaäädikas, parim toidurasva asendaja on avokaado, stressis inimene vajab joodi, seda leidub jõhvikas.
Kõigil loengust osalejail oli võimalus vestelda herbaatikuga ning kuulata soovitusi ja osta salve, mikstuure, taimekaarte ja palju muud põnevat.
Südamlikud tänud Vao Seltsimaja eest Eduard Laidinenile, Väino Liivale, hakkajatele Koeru piirkonna maanaistele Malle Koptile ja Aili Kirsimetsale kiidusõnad!
Metsamoor Irje Karjuse tooteid saab osta Paidest Väike-Aia tn 5, tel 56761288. Loe täpsemalt www.tervisekodu.ee
20. märtsil 2016 kogunesid maanaised perede ja heade sõpradega armsasse Sargvere mõisa tähistama palmipuude püha, meeelde tuletama paastumaarjapäeva kombeid, soovima häid soove.
Külalisi ootasid mõisa perenaine Saimi Sapp oma abilistega. Ansambel Meelespea alustaski sünnipäevalapse … Elle Näppo tervituslauluga. Urmase hoogne valsituur hällilapsega avasid mõnusa pühapäeva koosviibimise.
Õues rääkis Elle, endine kultuuritöötaja, paastumaarjapäeva kommetest. Igaüks sidus oma soovilindi iidse tamme okste külge. Saali tulles urbis Ulvi hoolega kõik üle ja nii, nagu Elle rääkis: “Silmad selgeks, jalad kergeks, näpud virgeks, tarkust pähe ja head sõnad suhu!!”
Meil on saanud heaks tavaks ühiselt katta laud, nii jääb korraldajal vähem muret ning kõigil rõõm midagi ise küpsetada või kauplusest meelepärast valida.
Kiitus Anne Arusaarele imemaitsva kuuma pudru eest! Nõnda veetsime toredalt aega kenal pühapäeval: kuulates ansambli Meelespea helisevat laulu, juhendaja Eve Martjaki virtuoosset akordionisaadet ning lõpuks laulsime ühiselt populaarseid tänapäeva viise.
Kirja pani Aime Kallandi
Täname Anna piirkonna eestvedajaid Järva maanaisi vastuvõtmas: Elle Näppot ja Marika Joad!
Üks kordaläinud pühapäev Anna Vaba Aja Majas!
Kirja pani Aime Kallandi
Aitäh Koeru inimestele – Ailile, Mallele ja Üllele toreda kadripäevaeelse meeleolu loomise eest! Eriline tänu muusik Anne Pindrele, südamliku soovikontserdi loomisel.
Kuulutasime välja “Maanaiste hing 2015” kelleks sai Evi Treimann – kauaegne Järva maanaiste ühenduse liige ja eestvedaja, maasool, suure südamega inimene. Palju õnne!
Niipalju positiivset tagasisidet pole ammu olnud!
Birgit jõudis ka Järva Teataja online meie ettevõtmisi kajastada, ole tervitet!
Kirja pani Aime Kallandi
18. oktoobril 2015 kutsusime teistes maakondades tegutsevaid maanaisi Karinu külamajja tähistama ühiselt Rahvusvahelist Maanaiste päeva. Kokku said Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Järvamaa maanaised.
Kohaletulnuid tervitas perekond Arusalu viiuliduo oma armsate paladega. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tänas kiidusõnade ja maiustega maanaisi ning kõik koosviibinud maanaiste ühendused said mälestuseks Rene´ Viljati koostatud raamatu: „Järva-Jaani vald vanadel ja uutel piltidel“.
Maakondade esindajad rõõmustasid taaskohtumise üle, meenutasime möödunud aegu ja rääkisime tänapäeva maanaisest. Otsustasime ühiselt, et 2016 aastal, kui möödub Eesti Maanaiste Ühenduse loomisest 20 aastat, korraldada üle-eestiline maanaiste konverents.
Eesti Töötukassa Järvamaa osakonnajuhataja Eha Tasang tutvustas töötute ja pensionäride võimalusi tööturul ning uusi avanevaid meetmeid 2016 aastal. Töötuks jäämine ei ole veel maailma lõpp, vaid esitab uusi väljakutseid ning ümberõppe võimalusi.
Eesti riigis minnakse vaikides maanaistepäevast mööda, kalendritest sellist päeva ei leia. Kes on esimene kalendri koostaja, kus 15. oktoobri alla on kirjutatud Rahvusvaheline Maanaiste päev!!
Järgmine Järva maanaiste kokkusaamine toimub 22. novembril kell 12.00 Koeru kultuurimaja väikses saalis. Rõõmuga võtame vastu uusi liikmeid Järva Maanaiste perre!
Kirja pani Aime Kallandi
Tuletasime meelde mihklipäeva kombeid ja võistkonnad lahendasid Evi Treimanni teemakohast viktoriini. Esines ansambel Meelespea, akordionisti Eve Martjaki juhendamisel. Õnnitlesime suviseid sünnipäevalapsi. Mihklipäevast võttis osa ka ajakirjanik Birgit Itse, kes avaldas Järva Teataja portaalis toreda fotoseeria.
Täname Sargvere mõisaperet lahke vastuvõtu eest ning ansambel Meelespeale koos juhendajaga aitäh!
Kirja pani Aime Kallandi
“Kallid armsad töömesilased ja külalised!
Minu suurim tänu kõigile heade ideede, sõnade ja kõige, kõige, kõige eest, mis te tegite ja mille säras ja toimetuste tuhinas tundsid kõik 24. veebruari vastuvõtul viibijad ennast väga hästi. Tuli ettepanek, et nii hea koosviibimine võiks jääda traditsiooniks. See ju näitab kõige paremini, kui hästi pidu õnnestus. Suurimad tänud Aimele, kes oli kogu peo toimetamise mõtte ja läbiviimise idee autoriks ning peokutsete toimetajaks. Aitäh Piretile kodulehega toimetamise eest. Soojad tänusõnad Sargvere naiste tegusale meeskonnale, kes kohapeal organiseerisid ja toimetasid meile – Järva Maanaistele suurepärase ja nauditava peo: Evi (kuldsuu), Ulvi ja Anne! Tänu meie toitlustajale Katrin Aesmale väga maitsva suupärase eest!
Sügav kummardus kaunihäälsetele laulunaistele ning andekale ja väsimatule muusikule Evele! Tänud meid – Järva Maanaisi, tervitama tulnud külalisi: Järva maavanem Alo Aasma, Paide vallavanem Veljo Tammik, Järva-Jaani vallavanem Arto Saar.”
Parimate soovidega Järva Maanaiste Esinaine Marika Joa
© 2026 Järva Maanaiste Ühendus MTÜ • Veebilahendus: VLA Marketing