MEIE ETTEVÕTMISED, MIDA ON TOETANUD
MTÜ Järva Arengu Partnerite (JAP) Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest, st 55+ et suurendada sotsiaalset kaasatust.
Taotlus oli koostatud 2025 a detsembris ning reisile sõitsime Niinsalu OÜ bussiga, Mulgimaa Kirglik Avastaja OÜ Kige Paremp atesteeritud giid Jaanika Toome. Rahastajad EL ja JAP.
Muljed reisist: Meil vedas ilmaga hullupööra! Need kaks nädalapäeva hoidis kuiva, veidi pilvealust mõnusat ilma. Igal pool tundsime, et meid oodati ja võeti vastu rõõmsal ja avatud meelel. Meie grupp koosnes maainimestest Järva vallast, Paide linna küladest, kõik maaeluga sinapeal inimesed.
Sõna saavad reisikaaslased:
„Reis oli hästi läbi mõeldud ja korraldatud, tänusõnad giidile. Eriti meeldisid taludes tegutsevad inimesed.
Viinakingu talu – saime palju teada kalurite töödest ja tegemistest, Võrtsjärve kalarikkusest ja angerjatest. Pere poolt valmistatud tooted on superhead ja perenaise hoolitsetud aed oli imeilus.
Kärma talu oma loomade ja kodulindudega puges südamesse. Perenaise käsitööd olid tõelise meistri tööd.
Märsi talus saime mesilaste elust rohkem teada ja Valma kalurikülas pakutav angerjasupp meeldis kõigile.
Kopra talu on ikka tõeline pärl oma perenaisega, ainult edu ja jõudu talle. Oli mõnus öö mööda saata.
Holdre loss oma ajalooga ja klaveritega oli huvitav, põnev oma lugudega.
Mulgi Elamuskeskus on paik, kuhu tasub ikka ja jälle sisse astuda.
Vilja talu iluaed oli lummav oma 50-ne hortensiaga. Aed oli väga hästi kujundatud, millised amplid ja elupuud, roosipeenar ja püsikud, oli külastust väärt.
Naatsaku talu oma lihtsuses ja paljasjalgse perenaisega oli südantsoojendav. Perekoer Borka oli kohe kõigi lemmik.
Aitäh, aitäh, aitäh sellise reisi eest, oleks ainult rohkem.“
Heade soovidega Maret Oks, Valasti küla Sarme talu perenaine.
***
„Südamlik tänu imelise Mulgimaa reisi eest! See oli üks tõeliselt meeldejääv ja tore reis, kus iga peatus pakkus midagi erilist. Saime näha ehedat maaelu, armsaid loomi, iluaedu, hulgaliselt teadmisi ja mis kõige tähtsam – kohtuda nende imeliste inimestega, kes oma tegemisi ja kodusid lahkelt meiega jagasid. Erilise mulje jätsid Holdre loss oma klaverite koguga, Mulgi Elamuskeskus, Valma kaluriküla jne. Iga paik oli omanäoline ja huvitav. Kõikjal oli tunda maaelu ehedust, soojust, hoolivust ja töökust.
Suur tänu suurepärase korralduse, huvitavate külastuste, hea toidu ja mõnusa seltskonna eest. Reis oli täis ilusaid elamusi, uusi teadmisi, naeru- nalja ja positiivseid emotsioone. Kõik oli lihtsalt super- paremaid reisipäevi oleks olnud raske soovida!
Suur- suur aitäh meie eestvedajatele AIMELE JA SIRJELE, kes kirjutavad projekte ning tänu kellele need reisid meile võimaldatakse. Kiidan ka giid Jaanikat, bussijuhti ja muidugi kogu meie reisiseltskonda. Uute kohtumisteni!“ Lugupidamisega, Anne Jullinen
***
„Aitäh väga toreda reisi eest! Seekord oli suurim elamus eesti klaveri muuseum! See on meie kultuuri lugu. See avas mu silmad – kui palju on olnud meil tipp tasemel meistreid ja ettevõtteid, kus valmisid klaverid!
Minu jaoks olid selle reisi ühiseks nimetajaks inimesed, kes tegid oma asja suure pühendumise, armastuse ja kirega! Kindel usk endasse, oma valikutesse ja tulevikku oli minu jaoks väga inspireeriv!“ Olen tänulik! Meeli
***
„Reis jääb kauaks mõtteisse, väga töökad, armsad inimesed, millised aiad, Kopra talu võrratult ilus ,hea teenindus. Mul kahju sellest, et Võrtsjärv jäi kättesaamatuks, tahtsin nii näha…Ja hea oleks, kui reisikava saaks papri pealt jälgida, meenutada. Aitäh!“ Viivi
***
„Kirjutan nüüd meie kandi naiste kokkuvõtte – kõik jäid rahule. Marjele meeldisid imekaunid aiad, Annele samuti, sai mõningaid ideid, sest tal sotsmaja aias ruumi jätkub. Evi ise eriti juurde midagi ei plaani istutada (tal praegugi lillepeenraid piisavalt harida),aga tore oli ikkagi ja sai inimestega suhelda. Mulle läks hinge pillimuusemi klaveripala ja nende inimeste entusiasm – teeme ära. Eks kõik kohad olid tegelikult sarnaste inimeste ettevõtmised – kui kuidagi ei saa, siis teeme natuke teisiti ja ikka saame. Arvan, et meie külaskäik annab neile natuke energiat juurde, et on ikka huvitatuid ja imetlejaid. Samad sõnad ka Sirjele ja Aimele!“ Ulvi
***
„Mina olen nende Mulgimaa reisidega väga rahul. Üllatavalt tore giid on Jaanika. Natuke muidugi häiris, et ta esimene päev alles poole sõidu peale tuli, ta oleks ikka nendest esimestest kohtadest ka jutustanud.
Ja Võrtsjärve katsuma me ei jõudnudki! Ei teadnud, et enam järve äärde ei lähe.
Kõik need talud ja ettevõtted, kus käisime, olid nii eripalgelised ja huvitavad. See lihtsalt tõestas elu võimalikkust maal. Mille kõigega küll tegeletakse! Kala, liha, käsitöö, saun, turismitalu ööbimiseks, viljakasvatus + imeilus aed iluaed, klaveritest rääkimata… Tublid inimesed!
Kõige parem toitlustus oli Kopra talus. Maitsev ja toitev.
Karksi-Nuia endises restoranis oli supp paras jama, nii pekise lihaga. Ja milleks see paks keefir? Sinna enam ei läheks.
Angerjasupp oli lihtsalt üks elamustest reisil, mõni inimene sai esimest korda. Tore.
Kui veel tuleks pakkumine Jaanikaga oleksin kohe nõus. Ta leiaks kindlasti veel huvitavaid kohti.“ Aili Kirsimets
***
„Reis oli väga tore. Kõike oli paika pandud, tean see ei ole üldse kerge.
Üksi ei leiaks eales neid toredaid eriilmelisi talusid, mida reisil nägime. Meile meeldisid muidugi kõige rohkem need armsad soti mägiveised, eriti pisikesed vasikad. Kuulda, et ka mujal on keeruline põllumajanduses toime tulla, see on rahustav. Muidu arvad, et ise oled äpu, et ei saa omadega alati hakkama .Ilusad aiad, neid võib alati lõpmatuseni vaadata, sest endal sellist rohelist näppu ei ole.“ Margit
Viinakingu talu oli meie esimene külastuskoht. Külastasime kaluriperet Uno ja tema abikaasat. Uno koos abikaasaga püüavad koos kala ja püütud kala ka väärindavad.
Teine külastuskoht. Kauni Tänassilma jõe ääres keset metsi ja laant asuv talu, kus peremees tegeleb mesilastega, kasvatab lambaid ja parte. Perenaine tegeleb käsitööga.
Kolmas paik. Kohtusime Valma külamaja perenaise Annega, kes rääkis kuidas elatakse väikeses kalurikülas. Pakuti maitsvat angerjasuppi.
Neljas paik. Kuidas läheb mesilastel? Mida saab maal veel pakkuda, et ära elada. Esimene nägemine milline on koobassaun.
Viies paik. Päeva lõpiks jõudsime Kopra tallu, kus ka ööbisime. Perenaine tutvustas meile oma tööde ja tegemistega. On suur ettevõtmine.
Uus päev ja kuues paik. Uhke juugendstiilis külastuskeskus, kus on esimene korrus osaliselt renoveeritud. Loss kuulus kunagi Woldemar von Ditmarile. Nüüd asub seal Alo Põldmäe klaverite kogu.
Seitsmes paik. Mulgi Elamuskeskus on uus hoone, kus asub ülevaade Mulgimaa ajaloost ja lood tänapäevast. Ajalugu algab lugude rääkimisest.
Kaheksas paik. Vilja talu on Mulgimaal viljakasvatustalu oma imeilusa iluaia ja tenniseväljaku ja basseinimajaga. Talus on 300 ha põllumaad, kus kasvatatakse mahekaera, maherukist ja mahetatart. Toodang läheb Saksamaale. Perenaise uhkus on iluaed.
Üheksas paik ja viimane meie reisil. Naatsaku talu asub keset metsi kus on palju koduloomi ja tegeletakse põllumajandusega. Selles talus majandavad kaks põlvkonda.
16. juulil sõitsid Järvamaa maanaised tutvuma Tallinna linna paikadega, nagu oli meie ühine soov 2025 aasta lõunalauas Kristine ja Marju juures.
Sirje Laht kirjutatud kogukonna ühisprojekt “Järva maanaine, pärandkultuuri kandja ja edasi andja”.
Meie gruppi sõidutas Niinsalu OÜ.
Päevakavas oli plaanis käia ära
Väjasõit toimuski esmalt Tallinna Maarjamäe Keskusesse. Maarjamäe lossi väljapanekuid tutvustas kohalik giid põnevalt. Grupi giid, Arne Timm sõitis terve päev meiega kaasa ja tutvustas erinevaid külastuskohti.
Mida arvasid õppereisil osalejad:
“Kõige suurema elamuse pakkus botaanikaaed. Meie ühised reisid teeb huvitavaks see, et saab kasutada giidi teenust, st. mitte ainult näha, vaid saada ka rikkalikult uusi teadmisi. Punkt 4 vastuseks on ikkagi see uskumatult ilus roosiaed. Kõik sel päeval nähtu ja kogetu jättis meeldiva elamuse. Lõunasöök oli väga maitsev. 100% kordaläinud päev, aitäh korraldusdiimile!” Anne ja Liljana
“Päevad lähevad nii kiiresti. Mulle meeldis enim muuseum ja giidi selgitused, omamoodi tõlgendus. Teised kohad olid ka huvitavad, toit hea ning seltskond tore. Suur tänu ka bussijuhile oma selgituste eest. Kohtume varsti jälle!” Ulvi
“Jäin väga rahule reisiga, muuseum üllatas oma suuruse ja kujudega. Suur üllatus oli hr Laansoo, kellega oli suur rõõm botaanikaaias kohtuda, fantastiline mees ja muidugi roosid, roosid….” Viivi
Tegevust on kaasrahastanud EL
Koolitaja, teada-tuntud hea käega aednik, Maire Aimsalu Loomepalmik OÜ.
Juhendaja oli eelnevalt kohaga tutvunud, aiaplaan visandatud, vajalikud taimed Juhani Puukoolist soetatud, et saaks hoogsalt tööga alustada.
Kui kiiresti käis siblimine, igaüks jälgis oma rida. Kõik järgisid Maire juhised, vaatasid aeg-ajalt plaani, hoogne istutamine käis ettenähtud 3 x 4 m pinnal ning pooleteise tunni jooksul oligi planeeritud maitsetaime aed tehtud!
Perenaisel Ulvil oli pesemata lambavilla käepärast võtta, sestap nägi plaan ette laotada paks kiht villa istikute ümber, teise kohta sai vastavalt taime vajadusele liiva puistatud. Igal juhul sai peenar efektne!
Oleme tänulikud kõigile osavõtjatele, kaasamõtlejatele ja Järva Arengu Partnerid toetajatele! Tegvust toetas Euroopa Liit
MTÜ Järva maanaiste ühendus kirjutas taotluse Järva Arengu Partnerile JAP Euroopa Sotsiaal Fondi ESF, et suurendada sotsiaalset kaasatust piirkonnas. Siia gruppi kuuluvad 55+ vanemaealised inimesed.
Mitu head ajastust sattusid õigel ajal õigesse kohta ja meie juhatuse liikme Sirje Laht´i koostatud taotlus sai rahastuse.
15 – 16. aprillil 2026 sõitis grupp Järva eakaid maanaisi külastama Mulgimaad. Kohaliku giidi Jaanika ala´ Kirglik Avastaja saatel astusid nad Pitsi Villasse. See, et naised heegeldavad pitslinikuid, pole üllatavat, kui aga äge rokkmuusikust meesterahvas lööb inimesed oma kunsttööga pahviks, on midagi erilist.
Neid meeldejäävaid kohti oli palju, parem vaatame, mida reisijad ise vastasid.
Meeli: Aitäh imetoreda reisi korraldamise eest! Ma nautisin kõike, torupilli Ants oma lugude ja kirega oli minu lemmik. Suurim üllataja oli Pitsi Villa. Esimest korda nägin mõisa, kuhu sai hobustega sisse sõita! Parimat toitu pakuti Mäe Kojas. Aitäh kõigile! Meeldis rahulik tempo ja giidi töö.
Anne esikolmik: Pitsi Villa, Torupillitalu, Mäe-koda.
Aga kõik kohad olid huvitavad, põnevad ja igati vaatamist väärt. Mind kõnetas reisile minnes kõige rohkem Õisu mõis, nüüd peale poolt sajandit on nähtud, kahju et sellises seisus. Reis oli äge, super reisiseltskond ja tore giid Jaanika, söökidest ei tasu rääkidagi. Tõeline nauding! Küll Mulgimaal leidub ikka tublisid, toimekaid, hakkajaid, asjalikke, ettevõtlikke ja tegusaid inimesi!
Lilli: Pitsi Villa, Õisu mõisa kolm energia lehist, Mäe-koda
Aili: Giid üllatas meeldivalt – ma ei uskunud, et ta nii toreda reisi meile korraldab. Sihtkohad valitud väga oskuslikult, vahemaad tundusid nii minimaalsed, justkui oleksime ühe küla ümber tiirutanud, mitte sõitnud läbi nelja kihelkonna. Või oli neid 5? Inimesed olid igal pool ääretult sõbralikud ja imeliselt tegusad. Keegi ei virisenud, et raha vähe, kõik ajasid oma asja hingega (nagu need, kes 10 aastat tegutsenud ilma igasuguse toetuseta!). Vot selle peale võiks meelde tuletada loosungit Au Tööle!
Toidud olid head, täitsid kõhtu hästi. Super tore ettevõtmine – mulgi korp! Teisel päeval suure tööna valminud liharullid, ülihead! Viimases kohas (Mõnnaste Meierei) napoleoni tort oli nii õige maitsega, et sellist pole ammu saanud. Mina olen väga rahul, et saime erinevaid raamatukogusid näha.
Maret: Meeldejäävam hetk – Torupilli talu ja Ants Taul oma muusikaga, see oli lihtsalt niiii hea.
Giid oli väga tasemel, kõik kohad olid läbimõeldud ja pakkusid ikka midagi uut ja huvitavat. Pitsikoda lõi ikka pahviks, imeilus. Maitsvam toit – Mäe-Koda. Üllatas oma interjööriga, millised nukud jm. Väga armas pererahvas, toit väga hea, magustoitu ei söönud. Kaasa ostetud keeks viis keele all. Omatehtud leib oli super, tean mida räägin, vähemalt minu arvates. Kõik oli nii paigas, mul ei olnud probleemi oma jalgade pärast, kas jõuan, kas suudan. kõik oli tip top. Öömaja koht oli ilus ja mõnus, voodi ja toakaaslane.
Üldse oli kogu kamp meil väga tore, aitäh kõigile.
Heili: Äga tore Viljansdimaa reis oli, suur aitäh korraldajatele, kõik oli hästi sisustatud. Paigad, kus käisime olid väga ilusad ja huvitavad. Seltskond oli tubli ja rõõmsameelne. Suur tänu toredale giidile!
Alustan algusest. Et tuba oleks soe, aitäh Hillele puude sisse vedamise eest! Hille hooleks jäi jälle nõudepesumasina töö jälgimine. Kindel abi on ja oli ka seekord Viivilt, kes valmistas lauad ette, hoidis ruumi puhtana. Malle Arak jälgis, et kõik osalejad oleksid registreerimislehel kirjas. Tänud teile, kes katsite laua hoole ja armastusega valmistatud kohvikõrvasega. Kõik need lülid moodustavad terviku.
Aitäh teile, armsad maadaamid lähedalt ja kaugelt. Enamus teist olidki kaugemalt saabujad.
Veel tänan südamest Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi esinaist Tiia Pärtelpoega, tänu kellele oleme näinud kokku kolm etendust, transpordikorraldajat Reinu ja muidugi imetoredat proua Ilmet.
Koolitus vanaema aegsetest ravimtaimedest sai õige hoo sisse, kui enamik soovijaid said küsimustele konkreetsed vastused.
Muusikalise omaloomingulise tervitus kontserdiga esines meile tuntud Urmo Kütismaa Aravetelt. Siinkohal pean paar vaherepliiki lisama. Kunagi ei tea, millal saabub tänamisetund. Peale esinemist istus Urmo kohvilauda meie Evi kõrvale, vestluse käigus tundis Urmo ära oma endise kirjandus õpetaja.
“Teie, õpetaja kiitsite minu luuletust kutsekoolipäevil!” Sellest sai tulevane muusik innustust ja julgust sõnu riimis paberile panna. Seega – ärge olge kitsid kiitmast oma kaaslast, sõpra, nagu nägite, headus tuleb bumerangiga teile kunagi tagasi.
See, et vallavanem Toomas Tammik tuli koos ajakirjanik Arnika Tegelmanniga meid maanaiste aastapäeval tervitama, oli muidugi ilus samm valimiste eelneval päeval. Ta mainis küll, et ei tulnud hääli saama.
Nii et päev läks tänu teile igati korda, aitäh veelkord!
Tänulik Aime
Koolitus sai teoks ühisprojekti “Järva maanaine, kodukultuuri kandja” toel.
Meede 1.2 – Kogukonna ühisprojektide toetus
Rahastas Euroopa Liit
24. augustil 2025 kogunesid 27 Järva maanaist Huuksi metskonda looduskaunisse Källomäe tallu õppepäevale.
Koolitust viis läbi perenaine, taimetark Jana Olesk, teadmisi ammutav praktik.
Iga õues, aias kasvav taim ei tule niisama inimese juurde, vaid kasvab aitama, tervist kosutama.
Salvid, tinktuurid, õlid, teed, valmivad käsitööna. Peatusime aias erinevate taimede, põõsaste juures, kuulasime kes milleks on kasulik, kuidas saada/tuua erinev toime paremini esile.
Lihtsalt ilus lill on omakorda kasulik erineval moel, seda me tulimegi õppima.
Peremees Margus Olesk on kaasale oma veinihobiga tugev paariline. Samuti koolitused, kursused läbitud, teadmised tulnud läbi katsetuste, uuesti ja uuesti proovimiste, kuni on ise ja degusteerijad rahule jäänud.
Taluperel on ehtne ladinaköök, salvid küpsevad või podisevad vastavalt vajadusele,
villitakse konteineritesse – purkidesse, pudelitesse ja abivajaja saab ehtsat,
looduspuhast kergendavat määret, tinktuuri soetada.
Pererahvas pakkus meile imehead oasuppi ahjusooja leivaga!
Selline koolitus andis palju indu, loodustarkust juurde!
Tänulikud õppijad – Järvamaa maanaised.
Koolitus sai teoks ühisprojekti “Järva maanaine, kodukultuuri kandja” toel.
Meede 1.2 – Kogukonna ühisprojektide toetus
Rahastas Euroopa Liit
Esimene põnev peatus toimus Mikitamäel Inara Luigase Vanavalgõ kohvitares.
Pillilood, lood Seto leelost, iseloomulikud Seto toidud, kõik endise ülemsootska Inara valmistatud.
Kuulus Saatse saabas, muuseum, piiriäärse kahe riigivahelise eluga põgus tutvumine.
Uue Saaluse veinitalu külastus, pererahva tutvustus talus toimuvast tegevusest.
Majutus mugavas Kubija hotellis, järgmine päev Vana-Jüri seebipuut, hea fantaasiaga seepide nimed kutsusid ostma. Päeva nael Seto Kuningriigipäev. Seto rahvariideid kandsid ka lapsed, emad, vanaemad, memmekesed ja taadidki. Valiti rahva hääletusel/sabal Peko asemik maa peal, Vabarna Jalmar e Jalmar Vabarna. Väga sisutihe ja ühe väikese rahva suur ühtekuuluvus reis läks kenasti korda.
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit
Mõni sõna 27. – 28. juuni 2025 reisist Latgale piirkonda. Ilmaga meil vedas, teise päeva hommikupoolikul tibutas veidike, seejärel pilvealune, paistis pisut päikestki.
Meie reisikorraldajaks ja saatjaks oli Viire (Loodusreisid OÜ), oleme temaga mitmel korral külastanud Lõuna-Eesti põnevaid paiku. Mida me nägime:
Ostsime kaasa kohalikke leivatooteid ja algas pikk – pikk kojusõit.
Mis jäi enam meelde – Ludza (Ludsi) keele aabits, Ludza linn ise, Aglona katedraal ja Kuningamägi.
Sõit sai teoks ühisprojekti “Järva maanaine, kodukultuuri kandja” toel.
Meede 1.2 – Kogukonna ühisprojektide toetus
Rahastas Euroopa Liit
22. märtsil 2025 kogunesid huvilised kuulama arsti loengut, et saada paremaid teadmisi tervise hoidmisel. Asjalik, sisukas, täpsustavate failidega rikastatud ettekanne andis kuulajates kindlustunde oma ja pereliikmete tervise hoidmisel. Küsijad said konkreetsed vastused kohapeal. Osalejad jäid dr. Raudsiku põhjaliku ettekandega väga rahule.
Meie üritus sai teoks ühisprojekti „Järva maanaine, kodukultuuri kandja“ toel.
Eesmärgiks ja tulemuseks terviseteadlikud inimesed kogukonnas.
Meede 1.2 – Kogukonna ühisprojektide toetus, rahastaja Euroopa Liit
Järva maanaiste ühenduse taasmoodustunud organisatsioon on koos käinud ja tegutsenud 15 aastat.
Ülemaailmset maanaiste päeva oleme tähistanud üle 25 aasta kindlalt.
Juhatuse liikme hommikune rõõmusõnum: “Selle suve pikendust on meile piisavalt pikalt olnud.
Meie ühine puhkuse pauer, mis osaks sai, oli nii mõnus. Väga lahe koht Valge Hobu trahter, mida pole külastanud ega ka teadnudki ja millise pika ajalooga kohake.”
Meeldejääv koostöökohtumine Ida-Viru maanaiste grupiga Toila Spa Hotellis, lisaks tervistavad protseduurid ja hoolitsused, mida pakub Toila Spa, vajab iga maal elav naine! 18 – 19. oktoober jääb kauaks meelde!
Täname Järva Arengu Partnereid, OÜ Kiiker ja Järva valda!
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit
8. augustil 2024 toimus Järva maanaiste ühendusel ühepäevane õppereis parvlaev Ormsö pardal Sviby sadamasse Vormsi saarele.
Asjalike giidide Ülo ja Harri saatel jõudsime näha-kuulda põnevaid kohti ja lugusid.
Väikesaare elu toimib omas rütmis, liinibuss sõidab tööpäevas kaks korda. Märkasime teede ääras väikseid rootsipunasega värvituid prügimaju, kuhu saab prügi varju alla viia. Arstipunktis võtab vastu pereõde,
avatud on üks kauplus, töötab lasteaed-põhikool, tegutsevad külaseltsid, töötab rahvamaja, käsitöötuba, raamatukogu, talumuuseum.
Saarel oli kaks kirikut – vene õigeususu kirik, mida kasutati kolhoosiajal viljahoidlana ja lasti hävineda. Püha Olavi kirik on avatud reedest pühapäevani, selle läheduses asub maailma suurim päikeseristidega kalmistu.
Saarel kasvatatakse taludes lihaveiseid ja lambaid. Mesinik toimetab usinalt, müüb mett ja mesilasperesid. Kalapüük ei sega höövlimaterjaliga tegelemist. Kasvatatakse tõuhobuseid, suvel tegeldakse hooldusniitmise-, talvel lumelükkamisega. Teed on talviti läbitavad, kuigi tuiskab üsna ohtrasti. Mehed nagu orkester, jõuavad mitme asjaga tegeleda. Saarel on veidi üle 400 põhielaniku, suvel rahvaarv suureneb mitmekordselt.
On majutuse pakkujaid, toitlustajaid, meie lõunatasime imelises Krog No.14. On ta kõrts või restoran, toidud ülimaitsvad, peremees Andres-Andile ja ta kaasale suurim tänu!
Meie õppereis sai teoks tänu Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised II”, rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald.
Täname koostööpartner Kiiker OÜ transporditeenuse eest.
Kirja pani Aime Kallandi
9.märtsil 2024 toimus järjekordne psühholoogi õppepäev, kuidas suhelda erinevatel situatsioonidel. Suhtlemise liigid, praktilised läbimängud. Koolitaja jagas slaide, mida saame edukalt kasutada. Vajalik õppepäev enne suurt suve.
Koolitajaks perepsühholoog Margit Jullinen
Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised II” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald.
Pühapäeval, tähistas Järva maanaiste ühendus ülemaailmset maanaiste aastapäeva.
Juhatuse esinaise Aime Kallandi aktiivsel eestvedamisel on kõikidel koosviibimistel olnud alati silmaringi laiendav ja õpetav eesmärk. Ka seekord ei kaldutud traditsioonist kõrvale, kuid aastapäeva kavasse oli plaanitud üllatuslik moment. Kokkutulek algas tavapäraselt: nime kirjapanek registreerimislehel (aruandluse tarvis), kallistused,
tervitused ja jällenägemisrõõm. Uudistamisväärne oli retrostiilis kokkuseatud kujundus – õlgede, linikute ja ammuste esemetega, autoriteks Marika Joa ja Vahur Kreitsman.
Kui kõik laudade taga istet võtsid, alustas meisterkokk Vahur Kreitsman, et viia läbi mini kokakursus kalaroogade valmistamise ja serveerimise alal. Esmalt pööras kokk tähelepanu puhtusele ja toiduainete kvaliteetsuse tähtsusele. Järgnes koka töövahendite tutvustus, seejärel oli aeg alustada toidu valmistamisega. Lihttööd, nagu sibula koorimine, hakkimine, kartulite ja kala tükeldamine oli naiste ülesanne. Toidu küpsetamine, maitsestamine, serveerimine oli koka töö. Kogu tegevus toimus õpetamise ja selgitamise saatel. Töö käigus nägime, kui lihtne, (muidugi pealtvaadates), on kala naha eemaldamine ilma noata, pöialde abil. Saime teada palju kasulikke nippe toidu valmistamise ja maitsestamise alal, sealhulgas ka seda, et erinevad soolad on erineva soolsusega, kõige soolasem on merisool.
Järgnes valmistoitude degusteerimine. Maitseelamusi oli rikkalikult, kiitvaid hinnanguid jägus ohtrasti.
Meisterkokk Vahur jagas tehtud töödest retsepte.
Kella kolme ajal saabus üllatuskülaline hr Aldo Tamm koos elukaaslasega. Hr Tamm tuli Järva maanaisi aastapäeva puhul õnnitlema, edaspidiseks aktiivet ja raugematut tegutsemislusti soovima. Ühtlasi tegi Aldo Tamm lühiülevaate maaelu arengust ja vastas küsimustele.
Märkamatult oli kella väike seier viie suunas liikunud, Kirjakäes oli aeg pidu lõpetada. Lahkuti rõõmsatujuliselt sooviga peatselt kohtuda, et ammutada uusi teadmisi ja saada positiivseid elamusi.
Järva maanaiste ühenduse projekti
“Õppivad Järva maanaised II” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp,
toetas Järva vald
Evi Treimann, Järva maanaiste ühenduse juhatuse liige
12. augustil 2023
toimus aiandusalane koolitus Jalgsema külas, Tooma talu õues.
Koolitajad firmast Loomepalmik OÜ näitasid maastikul ja joonisel, millega arvestada, kui asuda uut aiakujundust planeerima. Põhjaliku koolituse läbisid 26 kuulajat.
Projekti “Õppivad Järva maanaised II” rahastas Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp, toetas Järva vald.
Järva maanaistel Lätimaal käidud, nähtud see saldejumsi tehaski. Ikka täispiimast, koorest valmistatud maius, kolme vahetusega, 80 inimesele tööd pakkuv Ruhja, alla 3000 elanikuga linnake.
Rujiena saldejums, vaadake, kas hakkab nt Rimis silma.
Külastasime kanepitalu, kaifi ei saanud, põnevaid elamusi küll. Marju lapselaps, Mirjam keerutas köitki,
saime maitsta kanepitampi, ostsime kaasa ühte-teist. Pojengide talu,
Jaunrujase peremees on meie Rein Sanderi hea sõber, (Rein saatis pilte).
Kasvatatakse sibullilli, vesiroose, suur hostade kollektsioon ja pojengide väli!
Sealt ei raatsinud kuidagi ära sõita. Sigulda – mis esimesena meenub – kepid! Aeg oli sealmaal, et kioskid suletud,
jalutada said, kes soovisid. Õhtusöögil tuli välja, et meie sõbrad Ulvi ja kaasa Indrek olid esimesel pulmareisil! Saime kõik pulmapeost osa ja “kibe” hõigata ning šampusepokaale kokku lüüa. Ilus mälestus!
Hotellis puhkasime kenasti välja.
Sõitsime edasi Baltimaade suurimasse Baltezersi puukooli. 51 aastat tagasi asutatud pereettevõte,
kus kasvatatakse ca 600 sorti istikuid u 18 hektari suurusel alal. Vt. Maakodu jaan 2023.
Tuja jõe ääres asuv maastikuaed jättis paljudele külastajatele hea mulje. Päike jõudis meid juba eelnevalt tuliseks kütta, see-eest oli bussis jahe. Viimase kohana, maiuspalana, oli Staicele linna liivlaste muuseum
ja kõrts “Pivalind” e Pühalind. Pühaks linnuks on toonekurg, keda austatakse, linnu kuju ongi vapilinnuks.
Linnas on töötanud üle 100 aasta suur paberivabrik, mis on teinud koostööd Räpina paberivabrikuga.
Alevimõõtu linnakest tutvustas meile infopunkti töötaja põnevalt ja üksikasjalikult.
Parim osa oli aga kõrtsis ootamas – ahjus hautatud tangupuder kõrnetega! Ei puudunud “külmarohi” ega plaadikook.
Tagasiside küsitlusest jäidki need kohad paljudele meelde, giid Viire, oli jälle hea selgituste jagaja,
kõik kenasti organiseeritud.
Bussijuht Toomas (Kiiker OÜ) oli rahulik, kannatlik, kui naised tassisid turbaseid lillepotte bussi.
Aitäh, hea seltskonna eest, siinkohal toon kõigile eeskujuks Mirteli, kel täitus 29. juunil 5 aastat.
Mitte ühtegi virinat pika sõidu peale! Vaadake Mirteli tagasiside pilti – ühel jalal seisev toonekurg!
Sõit sai teoks tänu LEADER rahastusele ja Järva valla toetusele.
Loengul tutvustas pr Eha Pehk ohtusid erinevate lepingute allkirjastamisel, kaasomandi-, võlaõigus seadust, pärandvara inventuuri olemust, jne.
Projekti “Õppivad Järva maanaised II” rahastas Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
Metsamõisa talu paikneb Lääne-Virumaal, piirnedes Järvamaaga.
Metsamõisa Arendus OÜ-s läbisime koolituse, nii taimeteraapiast, looduse imelisest kooslusest, looduse ja inimese ellujäämisest, pärandkultuurist.
Meie 27 liikmeline grupp jäi väga rahule, nii ilma, vastuvõtu ja maitsva lõkkesupiga!
Täname peremees Priitu, soovides ideede genereerimisel jõudu, häid projekte ja toetajaid!
Meie täname head partnerit Kiiker OÜ firmat ja bussijuht Toomast!
Järva maanaiste ühenduse projekti “Õppivad Järva maanaised” rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
Järva maanaistel on see juba kolmas suvi, võtta ette õppereis ning avastada Eestimaad. Kahel korral tutvusime Lõuna-Eesti maaeluga ja koostöö piirkondadega.
2022 aasta viis meid hoopis Hiiumaa eluoluga kohtuma. Kolm kaunist juulikuu päeva, (laulusalmis oli: “sõna”) möödusid kiirelt, väga huvitavalt tänu suurepärasele giidile, Anne Kurepalule!
Reisiseltskonna tagasiside lehtedel märgiti esmalt 1. Parimat giidi Anne Kurepalu, 2. mugavat Padu hotelli! Siinkohal tervitused mõlemile! Reisijate tänu pälvisid huvitavad muuseumid, käsitöömeistrid, iluaiad ja Kärdla meteoriidikraater. Giid Anne tutvustas palju ajaloolisi hooneid, mitmetesse said külastajad oma jalaga astutagi.
Meid võttis vastu Orjaku sadama külamaja perenaine, Margit Kääramees, kes tutvustas külaseltsi tegevust. Suvel on seal palju huvilisi ja toimuvad sadamakontserdid. Nautisime Orjaku külamaja kohvi ja kaunist ümbrust. Suur tänu vastu võtmast!
Olen alati kiitnud meie inimeste kellatundmist, kõik laabus. Tagasisõidu piltidel näete Haapsalu rongi, Palivere klaasikoda ja puidutöökoda.
Aitäh, imelisele seltskonnale, täname Kiiker OÜ bussifirmat mugava sõidu eest ja bussijuht Toomasele edu!
Meie sõit sai teoks tänu LEADER projektile “Õppivad Järva maanaised II”.
Projekti rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp.
Üles kirjutas Aime
3. aprillil 2022 viisime Karinu külamajas läbi projektipõhise psühholoogi koolituse teemal:
„Eesmärkide seadmine ja elluviimine“.
Koolitajaks Margit Jullinen.
Arutlesime, kuidas ja milliseid eesmärke luua, kas on reaalselt täidetavad. Keda kaasata ülesannete täitmisele, koostasime laudkondade vahel meeskonna püramiidi.
Huvitatuid ja küsimusi jätkus.
Kohtumiseni, järgmistel koolitustel!
Projekti rahastas MTÜ Järva Arengu Partnerid LEADER tegevusgrupp
Järva maanaiste ühendus ja Karinu külaselts Karame tänavad 12. detsembril XIII jõululaadal osalejaid!
Aitäh, Kirke Algpeus julge esinemise ja Urmo Küttismaad positiivsete laulude eest!
Kogusime heategevuskorras kingikotti pakikesi, loosiõnn naeratas seekord perekond Jalakasele, kes elavad Kuksemal. Palju õnne!
Viisime läbi kauaoodatud ja viiruse tõttu edasilükatud etiketi koolituse Inge Ojakääru juhendamisel.
Teemaks: kutsed, vastuvõtu protokoll, lauanõud, lauakatmine, teenindamine.
Kauaaegne koolitaja näitas stiile, selgitas ja vastas küsimustele.
Soovijad katsid erinevate vastuvõttude tarbeks lauda, nõud tõi meile Marika, kelle poeg tegeleb cateringiga.
Päev möödus kiiresti, olime väga rahul, õppisime ja kirjutasime märkmeid.
Täname
Leader Järva Arengu Partnereid,
Järva valda ning koostööpartnerit,
Karinu külaselts KARAME-d.
Psühholoogi koolitus: läbipõlemisoht, usaldamine, kindlustunne, meeskonnatöö. Koolituse lektoriks Margit Jullinen
Koolitaja selgitas läbipõlemisohtusid, mis jäävad sageli märkamata, et ära tunda depressiooni.
Kõlama jäi “Usaldades ennast, usaldame teisi.” Väsimuse astmed, kuidas neid ära tunda, kuidas toetada teisi.
Emotsionaalne, hingeline heaolu.
Koolituse pühendasime Rahvusvahelisele maanaiste päevale, et tunnustada ja väärtustada maal elavaid daame.
Meid tervitasid muusikud, armsad üllatajad Paide Pillijad.
Vahuküla näitering esitas lustliku, elust enesest võetud, Anne Adramuse kirjutatud “Päästke Aurora” näidendi.
Täname kõiki osalejaid, esinejaid ja muidu armsaid inimesi!
Järva maanaistel on saanud heaks tavaks külastada igal aastal mõnda Eesti maapiirkonda. Seekord suundusime tutvuma Tartu- ja Valgamaa talude ja mõisatega. Programmi pani kokku Viire Vahtra Loodusreisid OÜ, sõitsime bussifirma „Kiiker“ mugava bussiga, roolis Andres Kiigemägi.
Meie külastuskohad:
Ei ole sõna -ei saa, vaid on sõna teeme tööd, proovime, otsime, leiame vastused ja kõike saab, kui su soov on kindel ja tahtmine teha on kogu pere motoks.
Rukkipaus Sangaste Rukki majas
Õppereisi korraldasime ja rahastatakse LEADER tegevusgruppide Järva Arengu Partnerid, Järva maanaiste ühendus ja Karinu külaselts KARAME koostööprojektist “Õppivad Järva maanaised”.
Marika Joa, Aime Kallandi
Sel hetkel, kui Eestimaa hakkas Covid-19 toibuma, sõitsime 20 julge inimesega Türil asuva Elise Aed OÜ müügiplatsile. Kohtusime Reelika Marrandiga istikute väljapanekul. Võrratud puud, põõsad, palju muid istikuid.
Külastasime Elise aiandit, uudistamist jagus, Reelika tutvustas taimede kollektsioone, nende eripära, vaatasime, jätsime meelde, ostsime huvitavaid taimi. Pole halba ilma, on vaid vale riietus. Vihmapilved kallasid hooti just Türi kohal valingud alla.
Järgmiseks huviobjektiks oli meil alpakakasvatus. Majesteetlikud, veidi salapärased, graatsilised loomad! Polegi niisama lihtsalt “pika kaelaga lammas”, hoopis Lõuna-Ameerikast pärit 6000 aastatagused väikseima jalajäljega sotsiaalsed isendid.
Pererahvale jõudu tegutsemisel!
Täname bussifirmat Kiiker OÜ transporditeenuse eest.
Meiega sõitsid sünnipäevalaps Evi Treimann ning Järvamaa Aasta ema 2021 nominendid Ulvi Meikup ja Aili Kirsimets.
Meie ettevõtmist toetas Leader Järva Arengu Partnerid
17. oktoobril 2020 toimus Karinu külamajas ühisprojekti „Õppivad Järva maanaised“ järjekordne Leaderi koolitus „Julge terveneda“.
Lektoriks toitumisterapeut Triin Terasmaa Tervisruum OÜ.
Mis on toitumisteraapia:
ENNETAV – Toitumine mõjutab tervislikku seisundit – Vale toitumine – kroonilised haigused, viirustele vastuvõtlikkus TOETAV: – Tuvastada ja kõrvaldada sümptomite põhjused – Konkreetsed toidud ja lisandid omavad toimet –
Seedimine, nahk (psoriaas, akne jm), kehakaal, diabeet ja teised kroonilised haigused
OLULINE Töötlemata, naturaalne, värske ja võimalusel ökoloogiliselt puhas või metsikult kasvanud tooraine Toitaineterikas toit – üksikud ained võivad olla eriti kasulikud aga grupina saavad mõjule! Kiudainete rikas toit – 50g Tervislikud rasvad TERVISLIK Roheline lehtvili, erinevat värvi juurviljad, erinevat värvi puuviljad ja marjad, kaunvili (herned, oad, kikerherned, läätsed), pähklid, seemned, vürtsid ja ürdid
Täisteravili: rukis, oder, nisu, kaer, riis, tatar, hirss, kinoa Loomne: rasvane kala, maheliha, organliha, mahemuna JOOGIKS: vesi EBATERVISLIK, PÕLETIKKU TEKITAV Friikartul, rafineeritud leib/ sai ja jahutooted, hommikusöögihelbed (mis pole täisteraviljast), makaronid ja kiirnuudlid; eeltöödeldud liha, eelmaitsestatud liha, vorstid, singid, pelmeenid, hamburgerid ja pitsad ja muud näksid, kartulikrõpsud, küüslauguleivad, saiakesed, küpsised, kommid, kohukesed ja magusad jogurtid, tort, jäätis, suhkur, piimašokolaadid, margariin, majonees ja enamus salatikastmeid, karastusjoogid, kofeiin, alkohol, hüdrogeenitud rasvad, rafineeritud õlid, oomega 6- rasvhapete rikkad õlid nagu maisi- ja päevalilleõli jne.
Mõtteainet ja küsimusi tekkis väga palju. Täname lektorit huvitava, samas mõtlemapaneva loengu eest!
Koolitust toetas Leader Järva Arengu Partnerid
15. augustil 2020 sai teoks projekti “Õppivad maanaised” I õppereis Eesti Vabaõhumuuseumi ja Arvo Pärdi Keskusesse.
EVM ootas meid giid Erik Aarpuu, võrratu suhtleja, meie 33 inimest nautisid tema jutustamisi, noor mees on leidnud südamelähedase ala.
Nägime Sassi-Jaani, Kõrtsiaseme ja Kutsari-Härjapea talusid ja nende elu-olu 17 sajandist 19. sajandi keskpaigani.
Arvo Pärdi Keskusest on meenutada palju, eriti, kui mõelda, et Eestis on kaks suurmeest, kellele on nende eluajal püstitatud mälestusmärk. Vaimselt suurel inimesel puudub tähelepanuvajadus, temast kiirgab headust kõigi suhtes. Oleme siiralt tänus võimaluse eest külastada legendaarse helilooja Arvo Pärdi Keskust ja nautida harrast vaikust.
Võimalusel külastage kindlasti veel Arvo Pärdi Keskust ja EVM oma lastelastega.
Meie õppereis õnnestus tänu Kiiker OÜ firma ja bussijuht Kristo Kiigemägile.
Projekti toetas Leader ühisprojekt
Projektijuht Aime Kallandi
18. augustil, 2019 aastal sai teoks kolm aastat kestnud Leader projekti viimane, üheksas ettevõtmine, pühendusega Eesti taasiseseisvumise 28 – ja Balti keti 30 aastapäevale.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) on suurim näitusealaga muuseum, avatud püsi-, teema- ja omanäoline rahva osalusel valminud näitus ning avatud fond, kus eksponeeritakse järjest muuseumi tähtsamaid kollektsioone tervikuna.
Muuseumis töötab 45 koolitatud giidi. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone graafika ja infokihi ning ERM-i visuaalse identiteedi koostas disainiagentuuri Velvet loovjuht Kristian Kirsfeldt. Hoone ametlik avamine oli 29.septembril 2016, kõikidele külastajatele on hoone avatud 1. oktoobrist 2016. Hoone arhitektuurilise lahenduse puhul on tegu nii-öelda maakraapijaga. 1,5 tunnisel giidituuril, mida juhtis Kadri-Liis Olmaru Luha, oli palju äratundmisrõõme, kui ka uusi põnevaid väljapanekuid, Soome-ugri püsinäitus ja Balti kett 30 pühendatud ala, mida on võimalik kõigil kodanikel täiustada fotodega. Maainimestele, nagu me oleme, jäi arusaamatuks muuseumi ümber kasvav liigirikas, kuid ülekasvanud hein. Elurikkuse toetamine, eelistades suvist heinategu, nagu looduskaitsekuul soovitati, on mõistetav, aga mitte puitunud hein.
Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed. Selle demonstratsiooniaed asub Laial tänaval Emajõe paremal kaldal ja teine osa aiast Pirni tänaval.
Asutatuna 1803. aastal on see ühtlasi Baltimaade vanim järjepidevalt tegutsev botaanikaaed sai 27. juunil 216 aastaseks. Meie giidiks oli botaanik, Kersti Tambets, kes tutvustas põhjalikult ülikooli botaanikaaia valdusi.
Avamaal kasvavad kogud keskenduvad põhiliselt parasvöötmes kasvavatele taimedele.
Erinevates kollektsioonides on esindatud ka mitmed Eestis looduskaitse all olevad taimed, ravimtaimed kasvavad omaette alal, erinevad niidud ja samblaaed eraldi. Samuti rosaarium, püsikud, elulõngad, pojengide ala.
Palmihoone on Eesti ja Baltimaade kõige kõrgem kasvuhoone, mille katuseharja kõrgus on 22 m
Tartu Ülikooli Botaanikaaed pakub vaatajale silmailu ja hingekosutust.
Täname bussifirma Kiiker OÜ ja toredat sohvrit Kristo Kiigemägi!
Täname Järva Arengu Partnereid MTÜ Leader projekti heakskiidu ja kaasabi eest! Reis toimus projekti “Õppiv Järva maanaine – maaelu ja kodu hoidja” raames
Kirja pani Aime Kallandi
26. mail toimus Koerus 2018 aastal alguse saanud iluaia koolituse II osa. Enamus koolituse käigus istutatud taimed olid vastu pidanud ülikuiva suve ja lumerohke talve. Mõned uued istikud sai juurde istutada, aia perenaine Merike oli olnud hoolas kastja. Selle koolituse käigus katsime peenra paksult ajalehtedega, peale vedasime kooremultši, meie juhendaja, Maire Aimsalu juhendamisel sai kogu peenar paksult multšiga kaetud.
Tänu sellisele koolitusele, oskavad meie tublid naised koduaias uuendusi kasutada, et hoida kergema vaevaga lillepeenrad korras ning silmale ilus vaadata oleks.
Koolitust toetas ka Järva vald.
Kirja pani Aime Kallandi
Emakeele aastal kogunesid Järva maanaised armsasse Sargvere mõisa, et koos selgitada välja kaunikõlalisemad emakeele sõnad.
Kauaaegne eesti keele pedagoog, Evi Treimann, avas päeva Kristjan Jaak Petersoni luuletusega. Päev jätkus emakeele tunniga, seejärel andsid kõik oma 10 meeldivamat sõna või lauset, et valida enimesinenud sõnad pingeritta.
Emakeelepäevast osavõtjatele suur aitäh, kui palju ilusaid sõnu olite kirja pannud!
Evi, meie juhendaja valis välja korduvamad sõnad ja siin nad on:
kallis, ema, rõõm, päike (päikseline), armas, öö, hall sall, pilleriin, seller, piripill
Seejärel koostas esineja osalejate antud omadussõnadest vigurjutukese.
Päeva lõpuks leidsime, et kaunikõlaline eesti keel jääb püsima, vaatamata väljast tulevatele erikeelte mõjutustele.
Täname Sargvere MES tegevjuhti Triin Randvälit ja Ulla Taumanni hubase sooja saali ja imeilusa käsitöönäituse ülespaneku eest!
Ettevõtmine sai teoks tänu Leaderi toetusele
Kirja pani Aime Kallandi
24. veebruaril 2019 toimus Karinu külamajas pidulik koosviibimine EV 101 sünnipäeva puhul.
Kohal olid külaselts Karame ja Järva maanaiste ühenduse liikmed.
Külalisesinejaks palutud tuntud ajaloolane Valdo Praust, kes rääkis huvitavaid seiku vabadussõjast.
Piduliku laua eest täname Karame juhatuse liikmeid:
Margit Selget ja Hille Nugist.
Kõlas Eesti hümn, 30 inimest kuulas põnevat loengut.
Tegevus toimus Leader projekt “Karinu ja Metsla 500” raames
Vello Kallandi, projektijuht
Toredaid laadalisi jagus, ostjaid küll hõredalt. Pillimehed olid tasemel, kiidan küll neid. Suurim kiitus, kallid laadalised teile, olite ülilahked annetajad, tänu teile said kaks Järva-Jaani pere teie südamest tulnud heategevuslikud kingitused endale.
Paki saajaks osutus Ave ja Rainer Kauri 4 lapseline pere. Kuna annetajad olid ülilahked, siis otsustasime koos Aili ja
Järva-Jaani sotstöötaja Inesega, et valime veel ühe numbri ja teise paki saajaks oli Natalja ja Enn Põldsaare ka 4 lapseline pere. Aitäh, et hoolite lastega peredest!
Samas suur tänu Evile ja Annele toidulaua katmise eest! Laivi, Heili tütar, tegi järjekordselt väga maitsva võileivatordi, tänud Heilile toreda ja andeka lapse eest! Juubilar Malle jõudis kodus pidu pidada, laadale tulla ja sai ka kenasti õnnitletud. On kange naine!
X Jõulu- ja käsitöölaat sai teoks tänu Leader programmile “Õppiv Järva maanaine – maaelu ja kodu hoidja”
Kirja pani Aime Kallandi
8. juulil 2018 sõitis maanaiste huvigrupp tutvuma naabermaakondade põnevate ettevõtetega.
Siimusti Keraamika ja Savikoda. Talupoja perest võrsunud Joosep Tiiman ei tegutsenud 1886 aastal uisapäisa, vaid käis eelnevalt Riias teadmisi omandamas ja kogemusi kogumas ning rajas paikkonna savivarusid arvestades Siimustisse nõude valmistamiseks savitööstuse. Põnev koht, meister näitas retsepti seinal, mitu kg võtta savi, nefeliini, liiva, jne, lastakse trummlil 16 tundi pöörelda. Teisel päeval lisatakse veel täpne kogus savi, soodat ja vesiklaasi ning trummel veel 12 tunniks tööle. Polegi nii lihtne, et võtad savi, liiva, lisad vett ja kauss valmis.
Kausside saamiseks läheb vaja kannatust, kuivamisaega, lihvimist, küpsemist ahjus, glasuurimist, jälle ahju, kunstnike maalipintslit. Väga huvitav ja meenutas kohati Ants Leinbergi klaasikoja “nõiakööki”.
Siimusti Keraamika OÜ-s töötab praegu 11 inimest.
Jääaja Keskus. Mitmeti ainulaadne teemapark universumi ajaloost. Juhtusime tulema keskuse 6. sünnipäevaks, kõik külastajad said maitsta torti, jalutada giidi saatel kesk ekspositsioone, mõtiskleda, kas kliima soojeneb või tuleb uus jääaeg. Vaatamist on igale eale, hariv ning looduskeskkonna ja inimtegevuse seoseid tutvustav keskus terves Baltikumis.
Põltsamaa Roosiaed. Ühest peolauast teise! 20 aastase roosiaia juubel, kus kõik külalised said kingituseks Indrek ja Paul Kristjan Kalda kontserdi “Elu roosides”. Hing ja silmad puhkasid selle ilu sees. Meie grupp sai veel tunnise jalutuskäigu roosiaias giid Rutt saatel, avatud olid kasvuhooned, soovijad said osta omale soodushinnaga roose.
Üks imeilus pühapäev sai teoks tänu Kiiker firmale ja bussijuht Kristo Kiigemägile!
Ideereis toimus Leader projekti EV100 raames “Õppiv Järva maanaine – maaelu ja kodu hoidja”.
Kirja pani ja pildistas: Aime Kallandi
Järva maanaiste ühendusel on käsil Leader projekt EV100 “Õppiv Järva maanaine – maaelu ja kodu hoidja”, mille järjekordne koolitus seisnes ühe liikme koduaeda juhendaja käe all uue lillepeenra rajamisel.
Juhatus otsustas Merike Ilvese koduaia kasuks, perenaine avaldas soovi, teine kriteerium oli aia asukoht Järva vallas.
Koolitajaks aiandusspetsialist Maire Aimsalu Loomepalmik OÜ-st.
20. mail 2018 toimuski õppekoolitus, 15 huvilist kuulasid hoolega koolitaja selgitusi ja soovitusi mulla, taimede ning loodava peenra kohta.
Istutasime juhendaja käe all halli aruheina, kreemi õisikuga astilbed, sinihallid hostad, põisenelaid, teravõielisi kõrrelisi, punaselehelisi helmikpöörised , kultuurkortslehti ja efektivormise paju.
Dekoratiivsed põllukivid suurendasid veel peenra efekti.
Kordaläinud päeva eest suur tänu Maire Aimsalule ja Merike Ilvesele!
Projekti kaasfinantseeris Järva Vallavalitsus.
Kirja pani Aime Kallandi
Järva Maanaiste Ühenduse juhatuse ja MES tegevjuhi pidulik vastuvõtt, mis algas Eesti hümni laulmise ja tervitustega.
Esinaine Aime Kallandi tervitas ja tänas juhatuse nimel koostööpartnereid Karinu külaselts KARAME ja Sargvere Maakultuuri Seltsi, samuti häid võõrustajaid Anna Vaba Aja Maja, Vao seltsimaja, Järva-Jaani Päevakeskust ja Karinu külamaja.
Häid soove tõid Viljandi maanaiste ühenduse esinaine Kadri Vollmann abikaasaga, Järva Pensionäride Koondise tervitused edastas Ulvi Meikup, päevakohaseid luuletusi kuulsime Evi Treimannilt ja Malle Araku esituses.
Meeleolumuusikat pakkus ansambel “Tantsi Minu Pilli Järgi”, ilusa pidulaua kattis 43 osalejale “Päikseline Catering”.
Pidulik vastuvõtmine sai teoks tänu Leader projekti
“Õppiv Järva maanaine – maaelu ja kodu hoidja” abi.
Kaunist juubeliaastat kõigile soovides
Aime Kallandi
Külastasime esmalt Värskas Seto talumuuseumi, neil on alati varuks mõni üllatusväljapanek. Folklooriansambli “Kuldatsäuk” (Kuldne kobar) arhailised laulud ja tantsud läksid hinge ja asi muutus veelgi põnevamaks, kui kutsuti meie rahvas kaasa tantsima, ei siin lugenud ei aastad ega valutavad liigesed!
Astusime sisse Vana Jüri seebipoodi Vahtraoru talus, kus pere tegelebki ökoloogiliselt puhta käsitöö seebi keetmisega, kasutades erinevaid materjale, sellest ka kaubal põnevad nimetused ja ilusad värvilised pakendid. Soovijad said osta erilõhna ja nimetusega kaupa, ka kiusupunni ning kooselu seepi.
Obinitsa jõudsime just keraamik Ülle Sink´i mälestusnäituse “Pühaklinnud” avamise hetkel. Tema tööd erinevad akadeemilistest normidest, igas teoses peitub vaataja hing.
Kauksi Ülle rääkis setu rahva püsimajäämisest kodumaal ja kaugel Siberimaal, ajalehe toimetamisest ning külaelust. Riitsaare Evar on tuntud, kui hõbeehete looja, pärimuskultuuri säilitaja.
Taarka tarõs saime maitsta imehäid ahjus küpsenud putrusid ja ehedat hansat.
Ööbisime mugavas Kubija hotell-loodusspaas, kasutades kõiki vee- ja saunamõnusid.
Teisel päeval sõitsime Võru linna, et vaadata Tamula järveäärset promenaadi, ütlesime “Tere” Fr. R. Kreuzwaldile ja rääkisime, kuidas tema kilplased Järvamaal elavad.
Haanjas asuv Mooska talu on tuntud pärandkultuuri ja suitsusaunakommete tutvustajana. Traditsiooniline suitsusaun on kantud UNESCO pärandkultuuri nimestikku. Perenaine, Eda Veeroja õpetas, kuidas õieti liha soolata ja suitsutada, peres on igal liikmel oma ülesanne.
Teppo lõõtsatalus ootas meid kuulsa August Teppo lapse-lapselaps Priidu Teppo, kes tutvustas meile oma kauge esivanema pilli erilist kõla ja eripärasid. Ja siis ta saabus – noor mees Toomas Ojasaar, pillimees, kes on noorest peast hakanud ise õppima, lõpetanud muusikakooli. Sõnaosav tulevane lõõtsakuningas mängis meile lustiga pika kava, soovilugusid veel pealegi.
Täname oskuslikku reisijuhti, Viire Vahtrat Loodusreisid OÜ , bussifirmat Niinsalu OÜ N-Bussid ja kannatlikku bussijuhti Arvo Pormann´i.
Järva maanaiste 33 osavõtnuga kordaläinud reis: “Õppeekskursioon Lõuna-Eesti parimad paigad” sai teoks tänu Leaderi projektile “Õppiv Järva maanaine – maaelu ja kodu hoidja”, mis on pühendatud EV 100
Aime Kallandi, Järva maanaiste ühendusest
Kaheksas paik. Vilja talu on Mulgimaal viljakasvatustalu oma imeilusa iluaia ja tenniseväljaku ja basseinimajaga. Talus on 300 ha põllumaad, kus kasvatatakse mahekaera, maherukist ja mahetatart. Toodang läheb Saksamaale. Perenaise uhkus on iluaed.
Kaheksas paik. Vilja talu on Mulgimaal viljakasvatustalu oma imeilusa iluaia ja tenniseväljaku ja basseinimajaga. Talus on 300 ha põllumaad, kus kasvatatakse mahekaera, maherukist ja mahetatart. Toodang läheb Saksamaale. Perenaise uhkus on iluaed.
Viies paik. Päeva lõpiks jõudsime Kopra tallu, kus ka ööbisime. Perenaine tutvustas meile oma tööde ja tegemistega. On suur ettevõtmine.
© 2026 Järva Maanaiste Ühendus MTÜ • Veebilahendus: VLA Marketing